Kaart - Vaxholm

Vaxholm (varasem nimekuju Waxholm) on linn Rootsis Upplandi maakonnas Stockholmi läänis, Vaxholmi valla keskus. Geograafilised koordinaadid on 59°24' N, 18°20' E.

2010. aasta lõpu seisuga on linna pindala 164 hektarit ja elanike arv 4857. Rahvastiku tihedus on 3000 in/km2. See on üks tihedamini asustatud linnu Rootsis.

Vaxholm kuulub Vaxholmi kihelkonda.

Vaxholm (Vaxholms sjöstad ('Vaxholmi merelinn'')) sai linnaõigused 1652.

Veel Gustav Vasa ajal kuulus Vaxö saar seal paiknenud kahe taluga (Norra Vaxö ('Põhja-Vaxö') ja Södra Vaxö ('Lõuna-Växö')) Rydboholmi mõisa ning veel kauem Östra Rydi kihelkonda. Aastal 1569 alustati selle tähtsa Stockholmi sissepääsu kindlustamist. Aastal 1558 osteti need talud kroonile ja rajati alev, mis oli mõeldud põhiliselt pidevaks vahipidamiseks ja lootsimiseks. Tolle aja kombe kohaselt kasutati asula elanike arvu suurendamiseks ka sunnivahendeid.

Umbes sada aastat hiljem mõtles leskkuninganna Maria Eleonora panna asulale nimeks Mariestad.

Aastal 1635 sai Vaxholm omaette pastoraadi. Õigusemõistmise suhtes kuulus linn koos Vaxholmi kindlusega Admiraliteedikolleegiumile. Õigust mõistis komandant osalt sõjaväelastest kaasistujatega, osalt raehärradega. Kui kindlus 1653 allutati sõjakolleegiumile, mõistis kaks korda aastas kohut maahärra poolt määratud kohtunik, keda kutsuti mõnikord justitsiaariks (justitiarie). Aastast 1714 sai viimatinimetatud amet alaliseks ja kinnistati (linnapea asemel) linna juurde; teda hakkas ametisse nimetama kuningas.

Aastal 1684 kinnitas Karl XI Vaxholmi linnakodanikele maksuvabastuse, sest nad tegelesid pidevalt vahipidamise ja lootsimisega. Aastast 1690 oli linnal oma pitser suurtükitorni kujutisega. Karl XII ajal taotles linn oma eesõiguste uuendamist. Aastal 1730 läksid varem kihelkonnakohtu alla kuulunud asjad Vaxholmi raekohtu alla. Aastal 1734 nimetati Vaxholm aleviks, ja see nimetus jäi talle sajandi lõpuni, kuigi Vaxholmi justitsiaar jäi võrdseks linnade linnapeadega. Aastal 1844 sai linn õiguse valida saadik Riksdagi.